Carolina Šuman: töö inimestega annab meeletult tagasi
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõpetanud Carolina Šuman pälvis sel sügisel aasta õpetaja auhinnagalal tunnustuse aasta tugispetsialist 2023. Värske laureaat rääkis lähemalt, miks ta just eripedagoogikat õppis ja mida see töö pakub.
Mida aasta tugispetsialisti tiitli pälvimine Sulle tähendab?
Minu jaoks tähendab see seda, et mu tegemisi ja pühendumust on märgatud, seda hinnatakse ja väärtustatakse väga kõrgel tasandil. See, mida olen erialaselt koos kolleegidega teinud, on olnud õige, edasiviiv ja tehtud inimeste heaks. Tiitel tuli kuidagi loomulikult: ma ei osanud sellest unistadagi ega teinud selle saamiseks midagi ja seda üllatavam see oli. Kindlasti on see aukartust äratav tiitel, sest näen, kui palju on haridusmaastikul tarku, loovaid ja hakkajaid edasiviijaid. Seega kaasneb tiitliga kindlasti ka vastutus.
Miks otsustasid omal ajal Tartu Ülikoolis just eripedagoogikat õppida?
Arvan, et selle otsuseni viis sisetunne. Üks põhjus oli see, et käisin eripedagoogika üliõpilasele tudengivarjuks ning tema loengud ja seminarid köitsid mind kohe. Edasi huvi järjest kasvas ja siis läksin tööle tugiisikuks. Kogu selle aja vältel tundsin teatud uudishimu ja julgust teada saada, mida eripedagoogika endast kujutab, sest minu ajal sellest väga ei räägitud, see oli vähemalt minu jaoks justkui peidus eriala. Tartu Ülikoolis õppimine oli minu jaoks lisaväärtus, sest see asub kodukohas ning on väärikas ja perspektiivikas ülikool. Kuna mu perekonnast polnud keegi TÜ-s õppinud, tekitas see minus veel omakorda aukartust.
Millele bakalaureuse- ja magistriõpingute ajal keskendusid?
Õpingutest üritasin võimalikult palju ammutada: püüdsin olla väga aktiivne nii loengutes, seminarides kui ka praktikal ja võtsin osa üliõpilaselust. Ülikooliväliselt osalesin tudengiorganisatsioonis, mitmesugustes projektides ja üritasin alati kusagil kaasa lüüa. Kui peaks mingi teema esile tooma, siis eelkõige pakkus mulle huvi kaasav haridus.
Kuidas oled ülikoolist saadud teadmisi igapäevatöös rakendanud?
Suures osas kasutan oma töös just ülikoolist saadud teadmisi. Sealt tuli teoreetiline baas, millele olen külge haakinud igapäevast kogemust, praktikat, koolitusi jne. Teadmine, et olen pühendunult õppinud, annab mulle juurde enesekindlust ja julgust. Olen neid teadmisi muidugi jaganud kolleegide, lapsevanemate, laste ja teiste tudengitega.
Mis on selle ameti juures kõige rõõmustavamad tõigad?
Need siirad hetked, kus laps kogeb eduelamust ja seda on tema silmist näha. Siis, kui pingutad ja asjad õnnestuvad hästi. Veel rõõmustab see, kui miski läheb hästi ja ka kolleegid tunnevad selle üle heameelt. Alati ei pruugi nad seda sõnadega väljendada, aga see paistab nende silmist.
Aga mis paneb tööl kõige rohkem proovile?
Arvan, et need on ennekõike katkised täiskasvanud, kelle väärtused suuresti erinevad edasiviivast mõtteviisist. Neid on raske suunata ja motiveerida, sest lõpuks peab iga inimene ise vaeva nägema ning muutusi esile kutsuma. Samas on see väga oluline, sest lapsevanem mõjutab oma pere ja lapsi palju.
Kui vaadata eripedagoogikat või tugispetsialisti tööd tervikuna, siis kuidas Eestis olukord tundub? Mis on hästi ja mis teeb muret?
Mul on hea meel, et need erialad on järjest populaarsemad. Inimesed on kursis sellega, mida need endast kujutavad ja et neid saab õppida. Tegelikult võiks meil olla rohkem äsja gümnaasiumi lõpetanud üliõpilasi, sest praegu õpivad neid erialasid enesetäiendamiseks tihti õpetajad, kes on juba varem kõrghariduse omandanud.
Muret valmistab see, kui meil neid inimesi väheks jääb, näiteks läbipõlemise tõttu. Tugispetsialist on tihti inimene, kes on valinud teiste abistamise ning tõesti tahab seda tööd hingega ja hästi teha. Sellest võib aga tekkida kaastundeväsimus, millest palju räägitakse. Nende murede vältimiseks oleks vaja teha ennetustööd ja probleemidest enam rääkida.
Mida kujutab endast Sinu töö Rajaleidja õppenõustajana?
Rajaleidjas põimuvad nõustaja ja eripedagoogi roll. Laias laastus on see töö inimestega, mis peab olema hästi läbimõeldud ja põhjalikult dokumenteeritud. Mingil määral on see juhtumikorraldus, mis algab kontaktist lapse ja vanemaga, sealt edasi tuleb olukorra väljaselgitamine, töö lapse võrgustikuga jne. Minu töö Rajaleidjas on väga mitmekesine, arendav ja nõuab vaimset pingutust.
Millega Sulle vabal ajal meeldib tegeleda?
Mul on kaks hobi: mängin harrastusvõrkpalli ja käin koeraga retriivimistrennis. See on selline neljajalgse sõbraga tegutsemine, olen koerajuht ning mu koer otsib ja toob mulle asju kätte.
Miks soovitaksid ka teistel TÜ haridusteaduste instituudis õppida?
Kui räägime haridusest, siis see on miski, mis on ja jääb. Teiseks on see töö inimestega, mis võtab kindlasti energiat ja paneb proovile, aga annab meeletult tagasi. Tartu Ülikool on tasemel ülikool, mis loob spetsialistiks kujunemise eeldused – neid tuleb ise osata ära kasutada. Väga oluline on ka teaduspõhisus. Tuleb lihtsalt kuulata, küsida ja pingutada, siis jõuab kaugele.
Küsis Sven Paulus
